Kui kaugel oleme: 21. nädalat
Tähtaeg: 14. jaanuar 2013
Pisikese suurus: Porgand! Pikkust 26,7 cm ja kaal LA UH järgi 391g :)
Minu kaal: Ei tõuse, ei lange.
Sugu: Uuringu lehel "Välissuguelundid visualiseeritud, normaalsed. Meesoost loode." Meie poja..... :)
Nimi: Raul, Mattias, Kristofer? Või hoopis Kriss, Kevin või Frederik?
Nimi: Raul, Mattias, Kristofer? Või hoopis Kriss, Kevin või Frederik?
Ämmaka/arsti järgmine visiit: 13. september
Uni: Olemas! Selles mõttes, et meeletut und koguaeg ei ole kuid öösel saab rahulikult magada.
Riided: Olemas 2 paari teksasid, üks suurem pluus, kampsun ja kleit :)
Isutajad: Tomatit võib ikka ja alati süüa
Isuäravõtjad: Ega suurt midagi pole. Asjad on paremad, kui raseduse alguses
Sümptomid: Kõht paisub ja liigutused tihedad :)
Liigutused: Iga päev! Minu poolest mängigu kasvõi jalgpalli seal :) Iga tema liigutus on hetkel veel kui õnnistus.
Naba: Sees
Mida ootan kõige rohkem: Hetkel ootan kõige rohkem seda, et saaksin Pärnust meie käru ära tuua :) JA kootud komplekti papudest ja mütsist ja kombest, mille mu ema meile lasi teha :) Ootan ka oma pisikese õe/venna sündi, kes peaks seda päikese valguse kätte saabumas umbes 3 nädala pärast :)
Mida igatsen kõige rohkem: Magamist kõhuli.
Nädala kõrghetk: Kõige tähtsam hetk minu selles nädalas oli oma pisipoja nägemine :) Ühtlasi oli veel üks päris tore moment. Mehega arutades otsustasime mingi hetk, et suuri asju nagu käru ja voodi ennem minu koju jäämist ostma ei hakka. See nädalavahetus saabus meie juurde aga ei tea kust, ilmselt kusagilt kõrgemalt KÄRU! Tähendab seda, et saime endale käru :) Täitsa ilusa. Ootab ära toomist vanaema juurest Pärnust! Kas mul mitte ei olnud juba laupäeva õhtul, kui käru sinna viidi tunne, et kohe võtame suuna Pärnu poole????
Nädala madalpunkt: Reede hommikul ärkasin ülesse valudega kõhus. Võtsin No Spad kuid valu ei läinud ära. Neli tunnikest hiljem võtsin suuna juba ITK erakorralise vastuvõtu poole. Kõik aga oli korras :) Ema ütles selle peale, et ärgu ma muretsegu. Raseduse ajal võin oma paanikaosakonnaga sattuda sinna veel :) Muidugi oli ka üks sügavam emotsionaalne madal hetk aga sellest ma juba kirjutasin. OH neid raseda rõõme!
Müts ema tehtud ning sokikesed made by Grete :) Aitäh Teile!
Tekike juba ammu olemas. Pakun, et juba oma 5 aastat :D Valge voodipehmenduse soetasin aga alles päris hiljuti. Ehk 2 nädalat tagasi võib olla?
Asjadega on tore lugu. Terve raseduse esimese trimestri üritasin ennast vaos hoida ja mitte asju ostma hakata. Jah, ma küll vaatasin asju valmis kuid seda mõtet päris polnud ,et hakkan midagi soetama. Aga juhtus hoopis teistmoodi! Üleval pool on näha üht komplekti, mis juba ammu oma järge ootab vanaema jurues (kingitus minu kallilt emalt!).
Lisaks on olemas veel käru ja vann :) Käru on ilus beež Jedo ja vann on .... SININE! Ostetud ennem seda, kui soo teada saime :) Eks ostulistis on veel asju, mida vaja soetada kuid võtame asja rahulikult. Nüüdseks olen aru saanud, et meie juurde tulevad kõik asjad ise. Need õiged esemed teevad ise nii, et need meile silma jääks :) Nii võtan asja rahulikult ja üle ei muretse nende pärast. Ainult see "Daddy´s Little Monkey" sinine komplektike jäi küll silma poes juba ;)
" Minu kallis poeg. Ikka ei suuda ma veel harjuda mõttega, et sa oled tõesti tulemas. Mulle meeldib iga hetk, mil sa endast märku annad. Tao julgesti, ainukesed löögid, mida võtan vastu suure rõõmuga südames. Sinu käru tuli täitsa ise meie juurde. Või saatsid selle sina? Kui jah, siis ole hea ja vali endale nüüd nimi ka! Nii väga tahaks leida sinu jaoks juba seda kõiget. Olgugi, et veel mitu nädalat aega ennem, kui sind kätel saame hoida. Oleme lihtsalt kannatamatud... Me armastame sind kogu südamest! Su isa leidis mulle juba ühe toreda pluusi, mille peal kiri: "Made with Love". Ja just nii ongi. "
Kure lugu tuli meelde vaadates seda korstent :)
No comments:
Post a Comment