22. aprill päeval linna sõites pani mu kallis kaasa käe mulle põlvele ja ütles, et tal nüüd tune, et "nüüdonginii"! Kuulas raadiost Beyonce lugu "1+1" ja muigas rahulikult ja õndsalt. Tol hetkel poleks saanud mitte ühtegi pidi kindlaks teha, kas tõesti peaksime hakkama ennast ette valmistama millegiks suuremaks, kui me ise oleme. Tema jutu järgi oli ta terve järgmise nädala just selle sama loo "1+1" saatel hommikul tööle sõitnud ning õhtul töölt tagasi sõitnud ning tundunud seda "nüüdonginii" tunnet. Tolleks hetkeks oleks päevade järgi arvutamise põhjal olnud rasedust.... hm... 3 nädalat ehk! Ei teagi, ehk ta peaks ka "Selgetnägijate tuleproovist" osavõtma. Igatahes 8. mai tegin ma oma esimese testi, millele ühe triibu asemel tekkis 2 triipu. Hommikul, et kaasa tööle minekut. Nähes tema nägu vaadates testi, tundus mulle, et ta pilk ütles: "Ma ju ütlesin!" :D Seis 5 nädalat ja üks päev. Kusjuures kui öelda ausalt, siis viimased nädalakese või isegi kaks! oli mul kohe selline teistmoodi tunne. Tunne, et nüüd on küll kurg külas käinud.
Kuna esimene test andis niiiiii õhkõrna esimese triibu teise kõrvale, otsustasime järgmise teha 13. mai. Esimesed kaks TUGEVAT triipu. Oh rõõmu. Järgmine test 19. mai. Ja siis ei saanud enam mitte miski väita, et me pole pannud alust ühele pisikesele imele! Ja sealt edasi algas puhas huumor. Tüüpilised raseda rõõmud koos iivelduse, kõrvetiste, "igal-pool-on-halb-lõhn" oleku, meeletu väsimusega.....ja hirmuga. 6. nädalat.
Hirmul oli lihtne põhjus. Alles eelmise aasta novembris lõppes meie "rõõm" ühel nädalavahetusel. Poleks uskunud, et mina olen üks neist, kes kunagi üldse seda tundma peab. Samas nii varajases järgus (oli siiski arvutuste järgi 6-7 nädal ehk või vähem, ei mäleta) katkeb mitmeid rasedusi. Rasedusi, milles naisel ei pruugi aimugi olla kiire ja teguderohke elu juures. Aga.... Järelikult pidi nii minema.
Igatahes. Kurg käis meil tõesti külas. Nimelt aprilli lõpus otsis üks armas kurepaar omale pesa ning üks koht, mida nad uurimas käisid oli meie maja ees olev korsten. Mäletan, kuidas naabrinaine veel ütles, et ei tea, kas on titeuudiseid tulemas. Ja meie mehega ainult muigasime. Ja Testigi polnud siis veel teinud! :D
Kured toovad lapsi!
"Kullake, ma ootan sind ja olen valmis sulle andma kõik ,mis minust on üldse anda. Olen olema su jaoks alati ning oma vanemate peale võid sa alati loota. Kolmekesi suudame me hakkama saada sinu ootamise, sinu tulemise ning sinu olemisega. Sina annad mulle jõudu! Igavese, tingimusteta ja täielikku rahuldust pakkuva armastusega ootan ma sind !"
Lisaks veel üks õnnesoov!
Palju õnne mu kallid vanemad Teie 14. abieluaasta täis saamise puhul! Olete minu jaoks ühed olulisemad tegelased maamuna peal. Et järgmistel 14+ aastatel näeksin Teid ikka samas rütmis edasi astumas:)
Ehk siis, minu kallil emal ja isal täitus eile 14 abieluaastat. Muidugi suutsin ma selle ära unustada sõltumata sellest, et päev enne märkmiku lehitsedes seda suurelt ja siniselt märkasin (rasedamälu?). Loodan, et nad väga solvunud ei ole :) See oli 14 aastat tagasi üks ilusaim pulmapäev, millest olen osa saanud (peale mu enda oma otseloomulikult!).
Kurg see lendas siia-sinna
otsis kohta kuhu minna.
Lõpuks leitud on see maja
kuhu beebit oli vaja....
No comments:
Post a Comment