Monday, August 20, 2012

19. nädal ehk kõigest 21 nädalat veel!


Täna pilti ei näe. Lihtsalt liialt laisk olen selle jaoks. Aga ühe tomati pildi saate küll :) Valmistuge lugemiseks, pikaks lugemiseks.....


Kui kaugel oleme: Tänase seisuga 19 nädalat täpselt. See tähendab, et 21 nädalat veel ehk üks nädal veel ja ongi pool aega läbi J
Tähtaeg: Ikka 14. jaanuar. Samas KV UH järgi pakuti ka 10. jaanuar. Eks meil ilmselt üks kaljukits tuleb!
Pisikese suurus: 240g ja peast pepuni 15,24 cm umbes, suuuse poolest meenutab härjasüdant. Seda tomatit. Teate jah? 

Minu kaal: Kuidas nüüd võtta. Raseduse esimestel nädalatel võtsin kaalust 2 kilo alla. Kohe mühinal, umbes kahe nädalaga. Nüüd need 2 kilo tagasi otseloomulikult ning 2 kilo otsas ka. Igatahes arstitädi viibutas natukene (hästi natukene!!!) sõrme.... Nii et õhtused jalutuskäigud kalli kaasaga ning väga tõsine kontroll selle üle, mis suust sisse pistan. Psh, nii pole üldse lõbus! Eriti kui šokolaad ikka üks peamisi isutajaid
Sugu: Otto-Triin!
Ämmaka/arsti järgmine visiit: Arstil käisin tegelikult eelmine nädal. Mõõdeti vererõhku, kaaluti ja anti saatekirju igasugustele proovidele. Looteanatoomia 29.august, mida hirmsasti ootan. Mitte ainult selle pärast, et Otto-Triinu (ehk siis juba ainult Otti või Triinu :D) näen taas vaid siis ehk näen üle tüki aja ka päris olulisi inimesi enda elus ;) Eks see mõistab, kes mõistma peab!
Uni: Hea, viimasel ajal kohe päris hea. Ei tea kas aitavad õhtused jalutuskäigud (ema, ma tean, et sa noogutad) või lihtsalt see, et uni on jälle hea. Öösel 1 või 2 korda ikka ka pissipausil kuid kui paus satub heale ajale siis uni sekunditega tagasi. Raseda rõõmud.....
Riided: Patsikumm tüütab ära! Olen korralike rasedateksade otsingul! Muud häda pole. Pluusid mahuvad selga (ainult rinnahoidjad jäävad väikseks, kiiresti, üleootuste kiiresti!).
Isutajad: Šokolaad! Kusjuures praetud kala oli juba päris hea vahepala nädalavahetusel. Ja tomat ja õun ja nektariin lähevad ka hästi peale praegu J
Isuäravõtjad: Paprika ja lõhe. Võib olla lihtsalt alateadlikult hoidun neist. Igatahes neist kumbagi naljalt mu söögilaual ei näe.
Sümptomid: Pissimise kohta peab üldiselt ikkagi jalaulatuses olema (käeulatuse oleks imelik öelda :)). Rinnad ikka hellad, tuju ikka kõigub. Kui söömine käest ära läheb siis kõrvetab ka.
Liigutused: Algamas on See tore aeg, kus rahulikult istudes võib tunda ühe tegelintski tegutsemist :) Tegelikult võin ausalt öelda, et omaarust olen tema liigutusi juba päris mõnda aega tundnud. Ja kohe mitte kuidagi ei saa ma neid kirjeldada kui gaasimulle või liblikaid. Ikka kohe nagu selline põks, alguses häääästi harva ja natukene kuid alates nädalavahetusest ikka päris konkreetselt, aga siiski harva. Küll mitte tugevalt aga tuntavalt, väga tuntavalt. Laupäeval, kui kinos käisime „1+1“ vaatamas siis pani kohe päris muigama. Tundus, et talle meeldis ka. Mehe nägu oli ka hea vaadata, kui keset filmi talle seda ütlesin ;) Õhtul ei saanud magama jääda, sest põnev oli neid mükse tunda. Pühapäeval tundsin ka natuke. Täna aga vaid üksikuid puudutusi. Nii vägev.... J
 Naba: Sees!
Mida ootan kõige rohkem: 29. august ja hetke, mil kaasa oma esimese hoobi pisikeselt saab J Aaa... ja koju tahaks juba jääda.... Ja šoppama tahaks juba hakata.
Mida igatsen kõige rohkem: Rahulikumat aju ja mitte paisuvat pihta! Tundub väga ebaloogiline eks. Aga tegelikult ma ootan Teda, nii väga ootan lihtsalt!
Nädala kõrghetk: Esimene müks, mille liigitan tõesti pisikese müksu alla, mitte oma rasedaaju poolt tekitanud hallutsinatsioonide alla.
Nädala madalpunkt: Arusaamine, et EI TOHI šokolaadi süüa... Tähendab tohib aga mitte palju J

Järgmine nädal peaks ujuma minema. Ja kui nii kaugele ei jõua siis vähemalt ema saadetud rasedate jooga DVD peaks kasutusele võtma (tänud kallis Pall, et sa mulle selle ikka lõpuks ära saatsid :)!)


" Kullake, löö aga julgemalt. Seda lööki on ainult hea tunda, annad märku, et Sinul kõik korras. Loen nädalaid hetkeni, mil sind kätel saan hoida. Peaaegu pool aega on meil koos läbitud. Ainult pool veel! Ma ootan sind pisike, olen nii valmis, kui valmis oskan olla!"





No comments:

Post a Comment