Eile maabusime me siis lõpuks koju. Pisipojal oli elu teine autosõit (esimene oli kiirabi autoga ja kuvöösis, sakkis sajaga, ta ise ütles!). Minu jaoks oli juba oma autosse istumine puhas nauding!
Elu on meil kodus suhteliselt rahulik. Poiss ainult sööb, magab, kakab, sööb, magab, kakab.... Öösel on raskusi silmade lahti hoidmisega, kui söögiaeg käes :) Minul ma mõtlen. Aga pole hullu, elame üle. Sööb ta ikka mõnuga. Algul pusib ja pusib ja pusib ja siis.... vaakum!
Kolmekesi kodus olla on kordades parem kui kahekesi haiglas oleks ja iga õhtu mehe koju saatmine. Mees arvab sama. Eks ta on veidi väsinud kogu viimasest nädalast. Iga päev edasi tagasi sõitmisest ja pikalt eemal olemisest. Mul ikka võttis üks õhtu pisara silma, kui ta haiglast koju pidin saatma. Täna öösel võttis pisara silma see, kui nägin neid kahte kaisus magamas. Meeletult mõnus tunne ikka :)
Esimene pildile saadud muie teisel päeval kodus :)
Räigelt hea on ikka kodus magada!
Igal jopel oma riidepuu! Aitäh Maret :)
Meie pisike prints :)
Ametlikult ristitud emmepojaks. Uskumatu, kui kortsus ta kulm pidevalt on...
Aleks, emme ja issi......
No comments:
Post a Comment