Kui kaugel oleme: 26+0 nädalat. Babycenteri mobiili appsi järgi on jäänud veel 98 päeva. Oleme ületanud 100 päeva joone :) Palju õnne meile kullake!
Pisikese suurus: 35,6 cm ja 760 g! Tema pikkus on võrdväärne Inglismaa kasvuhoone kurgi pikkusega! Hämmastav lihtsalt.
Minu kaal: Eks ta ikka vaikselt tõuseb. Kuigi mul oma suurenevate kehamõõtmete tõttu tekkinud pisike hirm aina külmemaks muutuvate ilma suhtes.... Aga abikaasa väitis, et see kõik pidi mulle hästi sobima. Ta ikka kohe oskab vajutada õigeid nuppe ;)
Minu kaal: Eks ta ikka vaikselt tõuseb. Kuigi mul oma suurenevate kehamõõtmete tõttu tekkinud pisike hirm aina külmemaks muutuvate ilma suhtes.... Aga abikaasa väitis, et see kõik pidi mulle hästi sobima. Ta ikka kohe oskab vajutada õigeid nuppe ;)
Nimi: Nimi....nimi, nimi, nimi...Tuleb ikka panna näo järgi :)
Ämmaka/arsti järgmine visiit: 16.oktoober
Uni: Suhteline. Päeval võin seda enamasti ikka kohe kopaga jagada teistele ka, kel soovi on. Unetuid või pigem lünkliku unega öid on aga tihti peale. Pissile minek, küljekeeramine üht ja teist pidi ning siis hea asendi leidmine magama jäämiseks ning lõpuks reaalselt üritamine magama jääda reaalselt on jutkui nõiaring. Aga... on ka öid, kus saab mitu tundi täitsa rahulikult magada nii, et ei tee silma korrakski lahti. Kõhuli tahaks kohe jubedalt magada.... natuke veel.
Riided: Seljas. Natuke põen selle külmema aja pärast aga 50-100 eurot jope pärast, mida kokku võttes kannan võib olla heal juhul 2-3 kuud ei ole ka päris nõus välja käima. Mees kurjam ka nii pisike, et tema joped kanda ei saa!
Sümptomid: Big boobs, big ass and even bigger belly!
Liigutused: Olemas. Pidevalt, sõltumata sellest, kas on öö või päev. Eriti meeldib talle siis möllata, kui vooodis olen või istun rahulikult diivani peal. Ülejäänud aja ta ilmselt põõnab magusalt, kui hõljuva vaalana ringi liigun.
Mida ootan kõige rohkem: Homset. Taaskord perekooli loeng, millast praegusel hetkel olen veel vaimustuses. Seda mitte ainult selle pärast, et loengu läbiviija on supper tore inimene, kes suudab asju panna tihti hoopis teistest nurgast vaatama, kui seda traditsiooniliselt tehakse vaid ka selle pärast, et näen, kuidas mu kallile kaasale hakkab asi vaikselt kohale jõudma. Näen seda huvi tema silmis ja tunnen seda üha paisuvat uudisimu kogu asja suhtes.
Muidugi ootan ka 2. novembrit. Loodetavasti nüüd siis oma ametlikku viimast päeva tööl. Mitte, et mulle ei meeldiks mu töö aga praegu tundub palju ahvatlevam kummuti jahtimine ja blogi pidamine ja pisikesele asjade varumine ja hommikuti ujuma minemine ilma kartusetta, et õhtul tööpäeva lõpuks silmad kinni magades koju jalutan. Ei saa sinna kohe üldse midagi parata. Praegu aga on pea töömõtteid täis pidevalt ja õhtu lõpuks, kui koju jõuan, olen lihtsalt eksisteerimise rešiimis. Ja hommikuti, isegi kui pean alles kella üheks ennast tööle hiivama, võtab ikka palju tahtejõudu ja jaksu enda käima lükkamine. Eriti kui öö on väga kõikuva unega olnud.
Aga mu "üle-lahe-mentori-ja-teadja-naise" soovitus mulle vajab siinkohal üles märkimist:
"Võta aeg maha ja ära oota tulevikku, naudi oleviku täiel rinnal. Kaotad väärtusliku hetkeõnne,
seda tagasi ei saa."
Mida igatsen kõige rohkem: Rohekem aega tegeleda enda, abikaasa, pisikese ja üha läheneva suure elumuutusega. Tean, et see aeg saabub pea. Üsna üsna pea.
Nädala madalpunkt: Peale meie esimest perekooli loengut "vaidlesime" kaasaga pikalt sünnitoetaja vajaduse üle sünnitusel. Sellest aga pikemalt ei kirjuta. Sünnituse ja sellega seotud plaanidest räägin mõnda aega hiljem, kui juba rohkem asju minu jaoks selged ja paigas. Vaielda mulle ei meeldi. Aga mulle meeldivad hetked, mil tunnen, et olen omas elemendis ja tean, et see, mida mõtlen on õige. Õige minu ja meie jaoks.
Nädala madalpunkt: Peale meie esimest perekooli loengut "vaidlesime" kaasaga pikalt sünnitoetaja vajaduse üle sünnitusel. Sellest aga pikemalt ei kirjuta. Sünnituse ja sellega seotud plaanidest räägin mõnda aega hiljem, kui juba rohkem asju minu jaoks selged ja paigas. Vaielda mulle ei meeldi. Aga mulle meeldivad hetked, mil tunnen, et olen omas elemendis ja tean, et see, mida mõtlen on õige. Õige minu ja meie jaoks.
Nädala kõrghetk: Esimene perekooli loeng. Pikk arutelu/vaidlus abikaasaga kogu läheneva suhtes ja see moment, kui jõudsime ühele meelele. Ta mul ikka parim! Leppib sellise pussakaga nagu ma olen. Aitäh sulle kallis!
Tegelikult on elu lill. Üritan seda endale iga päev sisendada. Nii siis, kui uni niidab ja siis, kui peeglist vaadates ennast üldse "ilusa rasedana" ei tunne ja ka siis, kui pean oma suuri plaane veidi pisemateks tegema ja oma suuri tahtmisi ümber mõtlema ja üldse kuidagi oma rasedamõistusega hakkama saama.
Aitäh mu kallis abikaasa, et sa oled mind talunud kõik need 3 pikka aastat. Nii mitte rasedana kui ka nüüd rasedana.....
Aitäh mu kallis pisike poja, et oled olemas ja oled tulemas!
Tegelikult on elu lill. Üritan seda endale iga päev sisendada. Nii siis, kui uni niidab ja siis, kui peeglist vaadates ennast üldse "ilusa rasedana" ei tunne ja ka siis, kui pean oma suuri plaane veidi pisemateks tegema ja oma suuri tahtmisi ümber mõtlema ja üldse kuidagi oma rasedamõistusega hakkama saama.
Aitäh mu kallis abikaasa, et sa oled mind talunud kõik need 3 pikka aastat. Nii mitte rasedana kui ka nüüd rasedana.....
Aitäh mu kallis pisike poja, et oled olemas ja oled tulemas!
Ma ilmselt kirjutan nüüd pika jutu, pane vaim valmis :)
ReplyDeleteMinu jaoks oli ülimalt oluline, et Raido oleks mu kõrval. Ta oli sellega õnneks nõus. Kuna mitu mu sõbrannat olid samal ajal rasedad, siis kõikide nende mehed ütlesid, et ei, nemad ei tule - ei suuda vaadata naist kannatamas, ei taha näha, mis toimub jne. Mina sünnitasin kõige esimesena ja Raido rääkis teistele meestele ka, et vot see oli mu elu kõige ägedaim hetk! Kõik teised mehed läksid ka kaasa ja kõik ütlesid, et ilmselt oleksid kahetsenud, kui ei läinud. Mina olen kõikidele alati soovitanud ,et tehke nii nagu ise õigeks peate, aga üsna hea lahendus on ju nii, kui olete koos nii kaua kuni kumbki kannatab - alati saab ukse taha minna ja tagasi sisse tulla, see pole ju üldse probleem.
Minul oli Raido kogu aeg samas ruumis, lõikas nabanööri läbi ja oli olemas - tegi muide arvutis tööasju ja meile sobis niimoodi. Ma ei tahtnud, et ta mind puutuks, aga tahtsin, et ta istuks seal samas ja oleks olemas. Absoluutne tipphetk peale sünnitust oli see, kuidas Raido lahinal nuttis.. ausalt. Ta on ikka suur mees, aga nuttis nagu väike laps lihtsalt. Ikka väga siiras rõõm. :)
Riiete osas - mina ostsin 2 nädalat enne sünnitust mantli ja kannan seda nüüd ka. Mina soovitaks, et osta ikka midagi uut, lihtsalt sellist, mida saab pärast näiteks kokku võtta, või mis on sellise A kujuga, et mahutab praegu kõhu ära ja pärast on lihtsalt armas. Raseduse ajal on ikka oluline ka, et tunneksid end hästi ja ka ilusana. Tihti see viimane just ununeb ära, sest paisuvad KÕIK asjad su kehas, lihtsalt ei jäta aega sellele mõtlemiseks. Aga ilusana tunneb end igaüks muidugi täiesti erinevas olekus ja riietes :)
Muidu aga võta rahulikult ja ma tean, et ootus on suur, aga naudi seda veeremist ka, sest peale sündi.. oi siis hakkab alles tõeline elu ;)
Kristi
Tänud toetavate sõnade eest :)
ReplyDeleteÕnneks oleme mehega seda meelt, et usaldame teineteist ja saame aru, et sünnitusel oleme sellised nagu oleme ja ei solvu teise käitumise ja olemise pärast. Olen täiesti seda meelt, et kui ikka asi tema jaoks liiga intensiivseks muutub siis võib julgelt välja rahunema minna (no rahunemine siinkohal vist suhteline sõna :)) Kuid ühes ajas olen ma 100+1% kindel. Teda ei suuda mitte keegi sel hetkel asendada. On ta minu suurim tugi olnud siiani ja on seda kindlasti ka siis :)
Eks ma seda jopet/mantlit jahin ikka. Päris ennast lihtsalt kuhugile kanga sisse ei taha kah lõpus mässida.
Ootus on hea aeg... Ja aeg peale seda.. tundub, et veel parem :)
Tule külla, küll me sulle siit jope leiame - meil siin igas suuruses inimesi ;)
ReplyDeleteMul oli ka Tanel kõrval, oma mees on sel ajal ikka kõige kõigem, ta ei pruugi küll teada, kuidas hingata või kuidas silitada, aga õige jutt Kristil, ta on olemas ja sellest teadmisest piisab.
Mul on Teie üle ikka nii hea meel, kahju, et te nii kaugel olete, tahaks teid väga näha.
Igatsen!
Sinu Tuust
Teie elate ikka ka kuidagi jube kaugel. Viimasel ajal Pärnu sõit meie jaoks nagu nädalaks puhkama minek. Üks päev võib ikka meeletult ära väsitada. Pensionäärid valmis.
DeleteKutt saadab oma poolsed tervitused teie poole teele:)