Aleks on tänase seisuga 1 kuu ja 9 päeva vanune. Päris suur poiss juba meie arust vähmalt :) Lapsed kasvavad tegelikult ikka meeletu kiirusega. Alles ta oli pisike vääks, kes muud ei teinud kui sõi ja magas. Nüüd juba jutustab üleval olemise ajal (mis venivad nüüd juba poole tunni asemel ikka kohe pea 2 tunniseks teinekord), naeratab, tahab ilma vaadata (ehk siis pikali olemine ei ole see lemmik asend, ikka püsti kõhu peal või siis minu süles seljaga minu vastas). Kuigi see lamamistool pole just kõige parem koht istumiseks, on ta tänu tema ilmaavastamisesoovile meie puhul kohati asendamatu. Täna hommikul suutsime nii isegi hommikusöögi valmis teha koos, et tema istus ja vaatas ja mina kokkasin. Tšill poiss ma ütlen :) Põhiline aga, millega ta mind viimase nädalaga on üllatanud, on magamine! Vastlapäeval otsustas ta põõnata 4 (NELI!) tundi jutti päeval. 2 tundi sellest me muidugi jalutasime õues aga no veel 2 tundi toas magada.... Peale esimest tundi istusin tema kõrvale ja vähepeal torkisin teda, et ikka kontrollida, kas kõik korras. Ärgates vaatas mulle suurte silmadega otsa ja varsti hakkas see "emme tahan süüüüüaaaaaaaa" kägin pihta.
Viimase nädala jooksul oleme me päris palju ringi ka tuustinud. Eile näiteks käisime mu ühe toreda sõbranna sünnipäeval õhtul. Nii mõnus olemine oli, hea oli ennast vahelduseks üles mukkida ja kodus hetkeks välja saada. Kohe oli ka arusaada, et meie pojast üks tibimagnet tuleb. Kui ikka kari naisi ühes toas siis pisike suurte silmadega poiss ei jää kohe kindlasti tähelepanuta :) magamisest rääkides...koju jõudsime kella poole 10 ajal õhtul. Vann, söömine ja tuttu. Kell pool 11 poiss magas ja järgmine kord ärkas...trummipõrin palun.... kell 3 öösel!!! Ma sain 4 tundi magada. Algul arvasin, et traditsioonilised 2 tundi möödas, pakkusin algul lutti, et ehk magab veel natuke. Ja siis vaatsin kella ja hämmastusest pidi suu lahti vajuma. Siia maani ei suuda uskuda :) Söök, mässu vahetus ja see järel kõige magusamasse kohta veel 2 tunniks magama, emme-issi kaissu. No on tubli noh!
Eelmine pühapäev käisime me poisiga siis tutvumistiirul pärnus. Kõik vanavanemad said oma nunnumeetrid põhja keerata. Meist jäid maha ühed õnnelikud vanavanaemad, vanavanaisa ja vana onu :)
Ja nüüd seniavaldamata pildid :)
10 päeva
Ja nüüd näete kuidas rahulikust 2 nädalasest võib saada mitte rahulik 2 nädalane :)
Täpselt 1 kuu
Issi õla peal krooksuralli
100 nägu minutis!
Tudukotid!
Ehk teine lemmik tegevus söömise järel....
Ühel toredal päeval käis meil külas tädi Maret ehk siis see tore ämmakas, kes meie pisi poja sünni juures oli. Sellises vormirõivastuses me ta vastu võtsime :)
Kortsus kulm pole kuhugile kadunud!
Ja sellises vormirõivastuse käisime Pärnus, ääretult šikk poiss :)
Ja aeg ajalt võib ühe pisikese naeratuse ka kätte saada :)
Selline ongi meie pisike nupsik praegu. Üritan ikka hakata jälle tubliks ja vähe aktiivsemaks ka siin blogi maailmas.
Täna lähme esimesele lastearsti vastuvõtule peale haiglast koju saamist. Ehk saab siis teada ka taas, kui hästi poiss kosunud on. Jaanuari lõpus käisime esimest korda perearstil ja siis olid mõõtudeks 4150 g ja 55 cm. Arvestades, et 60cm mõeldud tudukombekas poisile peaaegu paras on, siis ilmselt on need nubrid nüüd ikka juba suuremad :)
Meie poolt aga teile kõigile eilse sõbrapäeva puhul suured kallistused :)
Peatse jälle nägemiseni...
Gethe ja Aleks
No comments:
Post a Comment