Igatahes jah, oleme ületanud maagilise 2 numbrilise piiri, jäänud vaid 9 nädalat tähtajani! Ja võib olla hoopis vähem! Või rohkem... 41,1 cm ja 1502 grammi! Ennustatavalt siis. Meie noormees on pirakas juba. Ja seda ma tunnen ise ka :) Ikka kohe selline muhk kõhus. Tiirutab ja keerutab ja sirutab ja venitab. Ja kui ta hoos on, siis teeb ta seda NÄHTAVALT! Kõht ikka käib ühest otsast teise :) Nii vägev. Tundub ikka ebareaalne veel. Eile käisin ka ämmaemanda juures. Nublu on ilusti pea allpool ning süda lööb tal täpselt nii hästi kui lööma peab :) Minu enda enesetunne on isegi üllatavalt hea. Natuke kõrvetab ja natuke väsitab aga muidu täitsa viks vonks. Kas ma kuu aja pärast sama juttu räägin on hoopis teine asi! Kallile kaasale on kahanud ka vaikselt kohale jõudma, et ma ikka kohe täitsa rase. Eile just ütles, et kuule, sa ju hiivasid ennast voodisse nagu vaal..... Selle peale sai vastuseks pilgu ning lause: "Mees sa ei tea, kui kiiresti see padi võib lendama hakata!" Aga ma armastan teda :) Kohe siiralt ja südamest.... Vähemalt on ta aus!
Pean nentima fakti, et ise olen ikka juba täitsa laiskaks jäänud. Tahaks istuda rahulikult kodus teki sees ja olla :) Aga samas ega enda loomuse vastu ikka ei saa. Praeguseks hetkeks olen kodus juba kolmandat nädalat ja nende nädalate jooksul on olnud kokku võib olla ehk 5 päeva, kus olen olnud lihtsalt kodus. No võib olla hommikul ujumas käinud või päeval jalutamas. Vaja ju käia igasugustel kokku saamistel ja loenguid vaja teha ja siis linna peal käia ja ämmaka juures ja kikuarsti juures ja nii edasi ja edasi ja edasi .... pesapunumise tunnet mul igatahes veel ei ole. Ehk tuleb detsembris? Tore oleks ju! Siis justkui juba viimane aeg.
Eile oli täitsa huvitav päev. Lisaks ämmaka visiidile käisin ka Eesti perekoole tutvustaval infopäeval. Sain esimest korda kokku ämmaemandaga, kes sünnituse juurde tuleb (fantast inimene paistba olevat :)). Sai vahetada paar sõna ühe teise toreda ämmaemandaga ehk siis sellega, kelle juures perekoolis käisime. Ja ma luban, et ükskord jõuab teieni ka postitus meie perekoolis käimise kohta. Olen lihtsalt laisk....
Õhtuks olin ma muidugi omadega täiesti läbi. Väsimus niitis jalust. Tänu sellele oli öösle uni olemas, 100+1 %! Halleeluuujaaa....
Juhe on koos... Mäletan, et ma tahtsin paar päeva tagasi nii palju asju kirja panna... Nüüd aga ei tule midagi meelde! Rase noh... Aga kahte asja mäletan küll.... Mandariinid on lõpmatult head ning kätte on jõudnud sukapüksi periood!
Luban, et üritan ennast kokku võtta!
Aga unustasin ju kirjutada eelmise nädala kõrghetkest!
Reedel sündis siia ilma pisike Mattias, üks supper tore sõbranna sai teistkorda emaks. Minu poolsed suured kallistused nende poole ja jõudu ning jaksu emmele, issile ning suurele vennale! :)
Gethe ja Co
( PS! Noormees tervitab kõiki lugejaid ühe korraliku jalahoobiga mu ribide vahele! Kallis nööp, armastan sind juba praegu.)
No comments:
Post a Comment